• Eduard Laur

Miks väikesed ja keskmised ettevõtted jäävad digitaliseerimises teistest maha?

Tahaks Teiega jagada uuringu tulemust, kus me analüüsisime miks nii mõnedki Eesti väikese- ja keskmise suurusega tootmisettevõtted jäävad digitaliseerimise vallas Euroopa ettevõttest maha.


Analüüsi läbiviimise ajendiks oli ühe sihtasutuse pöördumine meeskonna, millesse ka minul oli au kuuluda, poole palvega teha ettepanekuid kuidas stimuleerida ettevõtteid oma protsesse digitaliseerima ja automatiseerima. Iga probleemi lahenduse otsimine peab algama käesoleva olukorra kirjeldamisest ja juurpõhjuste otsimisest. Seega oli ka meie esimene samm analüüsida miks tegelikult ettevõtted ei ole digitaliseerimise lainega kaasa läinud.

Meie analüüsi tulemuste kohaselt on kolm peamist põhjust järgmised:

Puudulik arusaam ettevõtte protsessidest ja standardite puudumine. Paljud intervjueeritud ettevõtte juhid väitsid, et nende protsesse ei ole võimalik digitaliseerida ja automatiseerida. Või kui siis on digitaliseerimine väga keerukas. Põhjuseks toodi, et tegemist on allhanke või eritellimustöid teostava ettevõttega. Tõsi, hinnanguliselt on 60% Eesti tööstusettevõttetest suuremal või vähemal määral allhanketöid tegevad ettevõtted. Tõsi on ka see, et eritellimustööde puhul on iga tellimus unikaalne. Samas jälgides nende ettevõtete igapäevast tegevust avastasime olukordi, kus sama ettevõte kasutas iga uue tellimuse puhul erinevaid töövõtteid või protsesse, ehki tellimused olid mahult ja iseloomult sarnased. See tähendab, et ka tegevuste puhul mis on standardsed, näiteks tellimuse vastuvõtmise, vormistamise, hinnapakkumise koostamise, planeerimise ja materjalide tellimise puhul kasutati erinevaid protsesse. See on selge märk, et tegelikult puuduvad ettevõttes kokku lepitud protsessid.

Muudatusprojektide läbiviimise oskus. Järgmine grupp ettevõtjaid tunnistasid, et nad on digitaliseerimist edasi lükanud, sest ei tunne ennast kindlalt suurte projektide algatamise ja läbi viimise juures. Sellist tagasisidet andsid peamiselt mikroettevõtted, mille asutajateks ja juhtideks olid oma konkreetse valdkonna spetsialistid. Need ettevõtted omasid teatud perioodil suurt eelist, sest oskusteave konkreetses valdkonnas oli konkurentsieelis. Aga olukorras, kus konkurendid liiguvad suurte sammudega edasi, saab võimetus muutuda, nendele ettevõtetele saatuslikuks. Meie hinnangul on ka siin üks juurpõhjustest eelnevalt nimetatud ülevaate puudumine tegelikest protsessidest ja standardite puudumine.

Projektijuhtimise ressursside, sh. projektijuhtimise oskustega töötajate puudumine. Seda tuvastasime peamiselt väikese- ja keskmise suurusega ettevõtetes. Kusjuures paljud neist ettevõtetest olid viimastel aastate hoogsalt oma käivet kasvatanud. Kasvu toetamiseks tehtud tegevused olid peamiselt olemasolevate protsesside skaleerimine. Olemasolevale tööpingile lisati teine sarnane või asendati vana pink võimsamaga. Selliseid lokaalseid muudatusi juhiti osakonna või töökeskuse põhisel ja projekti juhtideks olid konkreetse valdkonna eest vastutaja. Niipea, kui ettevõtte juhi laule tõsteti projekt, mis mõjutas kogu tarneahelat, selgus et selliste projektide juhtimiseks ei ole ressurssi. Nii oskusteavet kui ka töötajate vaba aega, sest töötajad olid niigi üle koormatud.

Järeldused milleni jõudsime.

Esiteks. Ettevõtete digitaliseerimine ja automatiseerimine on kõige tavalisem muutuste juhtimise ja inimeste kaasamise protsess. Enamik, kui mitte kõik, muutuste juhtimise metoodikad sisaldavad järgmiseid samme: (i) probleemi püstitamine ja olemasoleva olukorra kaardistamine, (ii) soovitud(tulevase) olukorra kaardistamine, (iii) muudatusettepanekute leidmine, hindamine ja nende prioriteedi seadmine, (iv) tegevuskava koostamine muutuste läbiviimiseks, (v) tegevuskava ellu viimine, (vi) tulemuste hindamine ja analüüs. Sama kehtib ka digitaliseerimise ja automatiseerimise projektide kohta.

Teiseks. Tihti nähakse digitaliseerimist ja automatiseerimist kui eesmärki. Theodore Levitt, Harvard Business School majandusteaduse professor, kuulsaim tsitaat on “People don’t want to buy a quarter-inch drill, they want a quarter-inch hole.” Ettevõtete tegelikuks väljakutseks on ressursside efektiivsem kasutamine, tarneaja lühendmaine ja omahinna alandamine. Digitaliseerimine ja automatiseerimine on vaid üks vahenditest mis aitab eesmärgini jõuda.

Digitaliseerimine ja automatiseerimine ei ole eesmärk omaette, vaid üks vahenditest mis aitab ettevõtte eesmärkideni jõuda.

Millest alustada? • Võta aega ja õpi tundma mis sinu ettevõttes tegelikult toimub. Kontrolli, kas see milline on sinu teadmine tänastest protsessidest kattub sellega, mis tegelikult toimub. Toyota legendaarne tootmisjuht Taiichi Ohno suust pärineb tsitaat: “Without standards, there can be no improvement.” Esimene samm iga muutuse läbi viimiseks on aru saada oma protsessidest ja tagada nende stabiilsus. Kehtesta reeglid, et muuta igapäevane toimimine stabiilseks. • Õpi kasutama muutuste ellu viimise tehnikaid. Näiteks LEAN metoodika ja SixSigma tööriistu. • Kui ettevõttes ei ole vajalike oskustega projektijuhi, kes suudaks muudatuste elluviimist juhtida, siis palka vajalik ressurss projekti ellu viimise ajaks.

Peale meie analüüsi lõpetamist, leidsin ühe autoriteetse konsultatsioonifirma uuringu, miks paludes ettevõtetes on digitaliseerimise ja automatiseerimise projektid seiskunud. Kui soovid seda lugeda võta minuga ühendust ja ma saan jagada linki eelnimetatud uuringule. Võib olla tuleb mõni põhjus tuttav ette.

Laur & Partners Consulting OÜ                             +372 501 5060                                       Laur@Laurconsulting.ee